tähed, hämarad. Ja, tiivuliseks sõnaks moondatuna, täis mehist kirge, sädemetes, Pesed sünnid, pesed surmad, Keset suve kallistavat uinangut, ta veereb esile ja, võitmatuna, arstid tõbed, haavad, hurmad, muhelevat, õrna, hääletut, siis süütab tule südametes. kaitsed hooned, kaitsed majad, vidistused, vaevalt ärganud, kaitsed loomad, karjarajad. vaevalt kuuluvad. Villem Grünthal-Ridala
süngete metsavõlvide alla. Kallas oli mõnesaja jardi ulatuses ühtlaselt laugjas ja kerkis siis järsu mäeküljena. Kõrged jämedad puud, mille all opõõsaid ei kasvanud, meenutasid ebaühtlaselt paigutatud hiigelsambaid, mis lehevõlvi ülalhoidsid. Lk 141 -- imekauni veevälja pind sädeles nagu kalliskivi õhtupäikese viimastes kiirtes ja kogu maastik -- lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad -- näis nagu muhelevat säravat naeratust, mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read. Lk 257 - Kui te armastate õhku, avarust ja valgust, siis leiate neid metsalagendikel ja ojade kallastel, aga neile, kel on suuremad nõudmised, on siin olemas järved. Aga kus te leiate raiesmikes varju, naervaid allikaid, tormavaid ojasid ja auväärseid tuhandeastaseid puid? Te ei leia sealt neid, selle asemel leiate vigaseid puutüvesid, mis katavad maad nagu hauakivid kalmistul.
annaabi.ee 
