Eesti keskaeg
pidanud arvestama toomkapiitli valikut. Kiriku majandusküsimuses oli tähtsaim
abiline toompraost. Ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegeles
stiftifoogt. Pool piiskopkonnast oli läänistatud ordule. Likvideerimine: Piiskopkond
lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal, kui Moskva tsaari väed 18. juulil 1558. aastal
Tartu vallutasid.
Saare-Lääne piiskopkond - Piiskopkond loodi 1228. aastal Riia piiskopi Alberti
poolt Läänemaast, Saare-, Hiiu- ja Muhamaast. 1228. aastal sõlmis esimene Saare-
Lääne piiskop Gottfried lepingu Mõõgavendade orduga. Mõõgavendade ordu sai 1/3
saartest, piiskopile jäid aga vaimulikud õigused. Ordu vastutasuks pakkus sõjalist
kaitset. Oma võimu kindlustamiseks piiskop jagas valduseid vasallidele ja määras
piiskopkonna foogti, kes hakkas asuma Kullamaal. Valitsemine: Ametlikult oli Saare-
Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall. Kiriklikult allus Saare-Lääne piiskop Riia