II kategooria seeneliigid lepa-kärbseseen Amanita friabilis punajalg-kivipuravik - Boletus erythropus Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus
Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Nigula Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Nigula LKA) on
annaabi.ee 
