Ema Teresa
suurimaks oikumeeniliseks saavutuseks (Kurg, 1998: 11). Misjonitöö oli teisejärguline.
Surijale ei rääkinud ema Teresa Jumalast või koguni kristlusest. Ta ulatas surijale toetava käe,
et lasta tal seeläbi osa saada Jumala armastusest (Sichtermann, 2004: 249). Ema Teresa
alustas oma päeva varahommikul palvusega kabelis. Piiblis sisalduvad käsud ja elureeglid
olid tema jaoks iseenesestmõistetavad. Malcolm Muggeridge kirjutas kord, et ema Teresa
,,aktsepteerib kiriku autoriteeti samasuguse iseenesestmõistetavusega, nagu talupojad lepivad
ilmaga ja meremehed tormiga. Tal ei tuleks mõttessegi seda kahtluse alla seada või
ignoreerida (Kurg, 1998: 12)."
Preemiate ja auhindade nimekiri, mis ema Teresale osaks on saanud, on pikk.
Nimetagem tähtsamad neist: Paavst Johannes XXIII rahupreemia (1971), Rahvusvaheline
John F. Kennedy preemia (1971), Templetoni preemia (1973), Rahvusvaheline Albert
annaabi.ee 
