Eesti talumööbli areng
3
1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU
Aegadel, mil inimesed olid rändava eluviisiga ja ei ehitanud endale püsivaid eluasemeid, pidid
nad kogu oma vara endaga kaasas vedama. 13. sajandiks muutusid enamik eestlasi paikseteks
põlluharijateks. 16. sajandi lõpuks olid välja kujunenud praeguse asustuse jooned.1 Paikseks
muutumisega hakkasid hädavajalike asjade kõrvale tekkima ka mugavusesemed. See pani ühtlasi
aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga
vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki.
19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja
hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja
kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad