Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane
ja vajalikum kui võim.
Paraku ei ela me ideaalses maailmas, paraku ei ole meie ümber ideaalse ühiskonna pehmet
vatti, paraku ei ole ka Eesti ideaalne riik.
Kommunikatsiooni lihtne, kuid keerukas iseloom
Kuigi kommunikatsiooniteooriaid on kümneid ja sadu mõned enam aktsepteeritud, mõned
seevastu jälle vähem väärtustatud ning kommunikatsiooni kui interaktsiooni on uuritud
aastakümneid ja -sadu, võib ikka veel käsitleda igaüks kommunikatsiooni veidi erinevalt,
veidi mugavdatult iseenda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes.
«Kommunikatsiooni on raske defineerida: see on teineteisega rääkimine, televisioon, soeng,
kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon
on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. (Pilvre 2012: 5)
Need kaks väidet võtavadki kokku kommunikatsiooni olemuse, ja seda ka võimu tasandil,
võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule
annaabi.ee 
