August Kitzbergi elulugu ja Libahundi analüüs
väärib märkimist kodupaiga mälestustel visandatud elupilt ,,Koopavana". Edukam oli
Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga
Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks
käsikirja.
1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale
piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem.
Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi,
kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale
mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja
ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes".
Kitzbergi isiklik elu oli küll mugav kuid vabrikuperemeeste vahetuse tõttu muutnud