F.R.Kreutzwald
usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu "Rahunurme lilled" III
(1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W.
Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises
eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte
(1885; uustrükk 2003).
Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit.
Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste
mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades
kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi
värsstragöödiad "Tuletorn" ja "Vanne ja õnnistus", teosed ilmusid eesti
rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875).
1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome
akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega.
Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks,
seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: