Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine
fänn)
2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge)
3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks
< fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes)
4) Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker < vn, lükra < sm)
(Leemets 2003)
Võib juhtuda, et sõnu ei taheta eestipärastada ka homonüümipelguse tõttu. Mõned
mugandikujud, nt laim, lobi, rokk ja räpp on paremini omaks võetud kui teised. Küllap
seetõttu, et nende sõnade homonüümid on üsna negatiivse tähendusega.
3.3 Mis juhtub sõnade tähendusega?
Kui lähtekeele sõnal on ainult üks tähendus, kantakse see tavaliselt üle
muutumutanua. Näiteks baarmen, hamburger ja piksel. Enamikel juhtudel on vaja üle
võtta vaid see tähendus, mis on parasjagu kõige aktuaalsem. Näiteks suur osa
annaabi.ee 
