Rooma kirjasõna ja kultuur
Etendused
toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes
näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad).
Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka
naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid.
Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast
kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid
kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis
rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette
rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja
hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt.
Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset
annaabi.ee 
