Onomastika, nimekorraldus
1970.
aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu
ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede
transkriptsioonijuhised. 1976. a ÕS loobus paljudest taunitud muganditest ja
esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest
ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole
eksimus eesti õigekeelsuse vastu.
1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult
õigekeelsuskomisjoni 1983. a otsus maailma maade ja pealinnade nimede
kohta (VÕK 1983), mille valmistas ette Henn Saari. See omas ajas suhteliselt
radikaalne otsus kaotas paljud kirjapildimugandid (Gaana > Ghana,
Kostariika > Costa Rica, Madriid > Madrid). Alguses tõrguti mitmel pool
uusi nimekujusid omaks võtmast ja neid peeti liialt uuenduslikeks, ent 1990.
aastate alguseks olid nad enamasti tulnud kasutusele. 1996.97. aastal arutas
annaabi.ee 
