Iseseisev töö nr 5 Ülesanne 5. I osa Ümarpuidu mahu määramine erikaalu abil Ülesande esimese osa eesmärgid On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Mahukaalu meetod Puidukoguse kaal on 10,058 tonni Puidukoguse määratud erikaal on 0,790 Puidukoguse maht on 12,732 m3 Hüdrostaatiline meetod Puidukoguse kaal õhus on 23,976 tonni Puidukoguse kaal vees on 4,097 Vee erikaal on 1,000 t/m3 Lisaraskuse maht on 1,500 Puidukoguse maht on 18,379 m3
rinde puude andmestiku, viskan välja mitte vajaliku ehk nullid. > table(PUUD1$PL) #Vaatan puid puuliikide kaupa HB KS 23 13 > P1=with(PUUD1,tapply(D,PL,length)) > P1 HB KS 23 13 > PRT332RIN=data.frame(PL=names(P1),Rinne1=P1) > PRT332RIN PL Rinne1 HB HB 23 KS KS 13 > write.table(PRT332RIN,"clipboard",sep="t",dec=",",row.names=FALSE) VASTUS: 1. rinde puid proovitükil on 23 haava ja 13 kaske. Rinne PL 1 HB 23 KS 13 Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus sinu proovitükil? #Mis on mudelpuude enamuspuuliigi keskmine kõrgus(ühe komakohaga) sinu proovitükil? ELUS=droplevels(subset(PRT332,RIN%in%c("1","2","A","J","Y","E","H"))) #Teen eluspuude andmestiku, visates välja mitte vajaliku MUDEL=droplevels(subset(ELUS,H>0)) #Teen mudelpuude andmestiku visates välja mitte vajaliku table(MUDEL$PL) #Vaatan enamuspuuliiki, milleks on HAAB HB=subset(MUDEL,PL=="HB") #Teen haavapuude kohta eraldi andmestiku
22. Kasvava metsa puidumahu määramise meetodid. 1) Ülepinnaline kluppimine 2) Keskmise mudelpuu meetod 3) Draudti meetod 4) Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine 5) Bitterlichi meetod Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või silmamõõduliselt hinnatud takseertunnuste ja vastavate tabelite või lähendite alusel. Tagavara määramine kasvava metsa mahutabelite abil Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3)bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk. 23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine
Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli südamemädanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1]. Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu. Tetäs anomit, visklit, kühvlit, ruihi. Lehti pandas eläjille söödäs. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvapärimuses on kokku võetud haavapuidu igipõlised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid. Õhukesest (7–12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka
annaabi.ee 
