......................................................................6 2.1 Taevakaunitari portree.........................................................................6 2.2 Veenus, Maa õde................................................................................7 2.3 Millest koosneb Veenuse pind?............................................................7 2.4 Veenuse kaardist .............................................................................8 2.5 Veenus kui mudelplaneet ...............................................................10 Kokkuvõte ..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus .................................................................................12 Lisad .....................................................................................................13 2 Sissejuhatus.
aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1-10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkel tuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenus kui mudelplaneet Veenust on üpriski aktiivselt uuritud, sest tema õhkkonna ja pinna tundmaõppimine annab palju teavet Maa-tüüpi planeetide tekkimise ja arengu kohta. Saadavad andmed võimaldavad hoopis uutmoodi nurga alt hinnata ka Maa geoloogiat ning atmosfääri tekkimise lugu. Võrdlev analüüs aitab teha prognoose Maa õhkkonna tuleviku kohta. Kuna Veenuse kui lähima naabri juurde lendamine on ka tehniliselt suhteliselt lihtne ülesanne, siis on mõistetav
annaabi.ee 
