Kohastumine
evolutsioneerub talle "parasiite", kes ise keemilist vms kaitstust ei oma, kuid lõikavad kasu oma
sarnasusest kaitstud aposemaadiga. Kõige tuntum näide on ehk sirelased (kahjutud söödavad
kärbsed), kes meenutavad herilasi ja seeläbi usutavasti lindude rünnakutest pääsevad.
Kui efektiivne on (oleks) Batesi mimikri kaitsekohastumusena, see sõltub:
- mudelliigi ja jäljendaja arvukuse suhtest. Mida suhteliselt arvukam on mudelliik, seda
tugevam on jäljendajale pakutav kaitse. Selge see, mida rohkem on tõelisi aposemaate, seda
tõenäolisemalt ja kiiremini õpib kiskja kõnealuse väljanägemisega elukaid vältima, jäljendajaid
sealhulgas.
- mudelliigi ebameeldivuse astmest. Mida ebameeldivam, seda kiiremini kiskja õpib.
- alternatiivsete saakloomade ohtrusest. Kui kiskjal ikka muud süüa pole, siis ei jää tal
annaabi.ee 
