Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. „gaasikolvi“ inertsusest pikas resonantstorus. „Gaasikolvil“ on täita veel teinegi tähtis ülesanne; enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord: ●Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. ●Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse.
Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu plaaninud ning meisterdamiseks isegi oma kahe aasta taskurahad kõrvale pannud. Jaanus pani kõrvale ka mõned oma mudellennuki puldid ja rattad ning mootoriosad, sest neid saaks kasutada meisterdamisel. Ta ostis meisterdamiseks juhtmeid, kruvisid, seibe, patareisid, isoleerpaela ja mõned pihustivärvid. Kõik vajamineva pakkis ta pappkasti, et vanaisa poole kaasa võtta. Vanaisa garaaz oli Krati meisterdamiseks just hea ja sobilik koht, sest seal sai ta segamatult putitada. Vanaisal oli terve garaaz täis tööriistu, mida Jaanus vajas meisterdamiseks.
annaabi.ee 
