EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Enn Vetemaa (1936-2017) planeeritud ja konstrueeritud tekstid. Eetilis-sotsiaalne või
psühholoogiline pool. Koomikasse kalduv anne (komöödiad), kuid ka tõsise ja koomilise
ühendamine tragikoomilises võtmes. Legendaarsed telelavastused: ,,Häälemurre" (1962),
,,Monument" (1965), jne.
,,Õhtusöök viiele" (1972) draamakirjaniku identiteedi loomine. ,,Püha Susanna ehk
Meistrite kool" (1974) roll kinnistus sellega. Koomiline.
,,Roosiaed" (1976) realistlikkuse ja mudeldatuse tinglikus ühendatud.
,,Nukumäng" (1980) probleemikeskne tekst. ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983)
Mängib kahetist mängu nõukogulikule tellimusele vastu, aga on peidus ka kriitiline
hoiak, mis tellimusele sellisel viisil ei vasta, nagu algselt eeldati.
10. Jaan Kaplinski looming.
Ühekülgne kirjanikuroll, kuid tal on segadusi, mida tahab nimelt aeg-ajalt juurde toota.
Tema tekste on palju tõlgitud. Loomingus tähtis esseistlik pool (hakkas esseesid
kirjutama juba 1960ndatel)