LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
harvem mônede teiste kalatoiduliste lindude sooles. Liigi keha on piklik, kuni 0,5 cm
pikkune, keskosa sissenöördunud, lameda labidakujulise ees- ja jämenenud tagaosaga.
Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste
jätketega.
Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste
väljaheidetega vette. Siin väljub munast ripslane ehk miratsiid, kes ujub vees ja ning
tungib seejärel suurde mudateosse (Lymnea stagnalis). Vaheperemehe organismis
moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk
reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid
lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda
kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul
satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse,
annaabi.ee 
