"mudatarna" - 1 õppematerjal

Pärandkoosluste eksamiks

Taimekooslused suhteliselt liigivaesed. Sagedamad taimekooslused: hirsstarna ­ hariliku tarna, niitja tarna ­ sirbiku, sookastiku, ahtalehise villpea, kollase tarna, luhttarna, angervaksa ­ soo-kurereha. Õõtsiksoorohumaad Õõtsik-madalsood. Asuvad kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Kamara paksus tugevasti varieeruv. Põhjaveetase alati kõrge. Tähtsamad taimekooslused: niitja tarna ­ skorpionsambla, pilliroo, ümartarna, pruuni sepsika ­ skorpionsambla, ubalehe ­ mudatarna ja konnaosja kooslus. Pärandkooslusteks saab pidada vaid tinglikult, sest need on primaarsed kooslused, püsivad inimese vahelesegamiseta. Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn