Kõre ehk juttselg-kärnkonn
Väetiste liigkasutamine pani
vohama roostiku. Pärast seda, kui ulatuslikel rannaniidualadel lakkas loomade karjatamine ja
heina niitmine, hakkasid need kulustuma, roostuma ja võsastuma ning neil olevad madalad
rannikulohud ja veesilmad kinni kasvama: kui karjatamiskoormus on väike, asuvad
märjematesse nõgudesse tarnad, mida kariloomad meelsasti ei söö. Nii ladestub aasta-aastalt
surnud taimede kiht ning madalad veesilmad ummistuvad, mudastuvad ning lõpuks kaovad
sootuks. Kõrekulleseid hakati endistesse elupaikadesse taasasustama 2000.a alates.
Esimesteks kohtadeks olid Kabli ja Saastna (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 a).
Joonis 1. Kõre levik 20. saj 1. poolel
4
Joonis 2. Kõre levik Eestis pärast 2000.a
2. Elupaik
Kogu oma levila piires esineb kõre avatud maastikel, kus leidub kaevumiseks sobivat pinnast
ning madalaid veekogusid kudemiseks