-juhtivus <165 µS/cm Kõik rabajärved, poolhuumustoitelised e semidüstroofsed, oligotroofsed järved, hulk segatoitelisi ja osa kunagisi oligotroofseid, mis on inimese poolt rikutud pehmeveelised eutroofsed Järvede vananemine - Vees kasvab toiteainete sisaldus, selle tulemusena hakkab vohama taimestik ja muutub veekogu gaasireziim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede kõdunedes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni. Õõtsiku alla võib vesi jääda küll sadadeks aastateks, aga järve enam ei ole. Reostusallikad Olmeheitveed, Tööstusheitveed, Põllumajandus, Kaevandused, Õhureostus, Melioratsioon Orgaanilise aine sünteesimine ja lagundamine - Aeroobne - epilimnioni ja litoraalivees lõplik lagunemine toimub ühe ja sama organismi vahendusel. Anaeroobne - hüpolimnionis, settes; haarab
neelavad aga hääbuvad ning settivad planktonorganismid lagunemisel vees lahustunud hapniku, põhjustades seal hapniku vaeguse või täieliku puudumise. Vetikate arenguks vähem soodsate tingimustega nn makrofüütsetes järvedes suureneb orgaanilise aine produktsioon toitainete juurdevoolu puhul hoopiski suurtaimede arvel. Nii settiv vetikamass kui ka suurtaimede jäänused on peamine järvede mudastumise põhjus. Orgaanilise aine poolest rikas mudasete mõjustab omakorda järve oluliselt, kahandades vee hapnikusisaldust ning rikastades vett biogeensete ainetega (viimased lahustuvad mudast vette tagasi). Veekogude eutrofeerumisel muutub nii vetikate kui suurtaimede liigiline koosseis, liigirikkus, dominandid. Hüportroofsetes ehk liigtoitelistes järvedes vohavad sageli sinivetikad, mille ainevahetuse ja laguproduktid on toksilised. Kiiresti reageerivad vesikeskkonna muutustele ka bakterid
annaabi.ee 
