Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis
Niguliste 12. Selle asutas Tallinna ärimees ja parukategija G.B.Witt 1775.aastal.
1821.aastal Venemaal välja antud trahterite seaduse kohaselt võis pidada võõrastemaju,
restorane, kohvikuid, kõrtse ja söögimaju. Tubade, toitude ja jookide hinnad olid peremehe
määrata,kuid toidud pidid olema korralikud ja värsked, viinad lahjendamata. Karistused
määruste rikkumise eest olid küllaltki ranged.
19.sajandi esimesel poolel iseloomustas Eestos turismi mudaravilate ning ööbimisasutuste
rajamine.Sel perioodil kujunesid Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu
puhkuse-,lõbustus- ja terviseravikeskusteks. Tõuke turismi elavnemiseks andis raudtee
ehitamine, mis algas 1869.aastal. Pärast 1870. aastaid hakkasid looduskaunitesse kohtadesse,
nagu Elva, Võsu, Pirita, Nõmme jt, tekkima puhkeasulad.
Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (19128-1940) taastus ja kujunes välja
suvituskohtade ja kuurortide võrk