Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
Eelpool tulenevast oli lapse jutu sisu segane, teistele sageli arusaamatu. Logopeediline
diagnoos oli motoorne aferentne alaalia, alakõne II aste.
Viieaastaselt ei suutnud Laura nimetada päevaosi ega teadnud aastaaegade
järgnevust, nädalapäevi. Eelnevate aastatega võrreldes küll vähem, kuid siiski esinesid
silbi- ja häälikstruktuuripuuded (asendused, ärajätmised). Kõnes esines ka uudissõna
moodustamist (mudalisega pro mudane), mis võib viidata sellele, et lapsel on raske
sooritada muuteoperatsioone (muuta vajadusel sõnatüve ja panna sõna õigesse
grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja
mitmuse 3. pööret.
2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura
tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes
annaabi.ee 
