Savi
aleuriidi vahel on 2 m.
Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit.
Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad
settekivimid.
Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas
paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1]
Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest
arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad
moondudes kildad.
Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb
aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes
savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit
nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral).