liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest,
170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3) 1) püsiva konsistensiga turvas tihedatel mineraalsetel pinnastel; 2) ebapüsiva konsistensiga turvas orgaanilistel mudakihtidel; 3) ujuva turbakoorikuga vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 173. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist
annaabi.ee 
