Hispaania kirjandus
Ajalooliselt
hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse
ju lauldi.
10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on
luuletuse üksus, kus on oma kindel värsisüsteem, korrapära. Paarisvärsse ei loeta tegelikult
stroofideks. Nelikvärsid on meie jaoks salmid. Igasugune stroof võib olla salm.
Araabia luuletaja, kellele omistatakse esmakordne stroofi kasutus, on Muccadam ben-Muafa,
Cordoba luuletaja. Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala.
Stroofi vorm:
___a
___a
___b
___b
___a
Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse
alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale.
Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool
Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal
annaabi.ee 
