viimased 90 aastat hingesugulane. Ent mida lhedasemaks nad muutuvad, seda ohtlikum on see Bella jaoks. Eriti veel siis, kui linna saabuvad James (Cam Gigandet), Laurent (Edi Gathegi) ja Victoria (Rachelle Lefevre), Cullenite suguvsa surmavaenlased, kes ei kavatse lahkuda enne, kui vanad arved saavad iendanud Videvik saaga : "Noorkuu" Stephenie Meyeri fenomenaalselt eduka romaanisarja VIDEVIKU saaga teises osas vtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uusi mtmeid. BELLA SWAN (Kristen Stewart) satub ihaldatud leloomuliku maailma saladuste keerisesse, mssides end lepeakaela veelgi suuremasse hdaohtu. Prast Bella kaunikesti kehvalt lppenud 18. snnipevapidu lahkub EDWARD CULLEN (Robert Pattinson) koos perega Forksist, et hoida Bellat eemal vampiiride maailmas varitsevaist ohtudest. Murtud ja kskikne Bella veab end tuimalt lbi abituuriumiaasta. htkki avastab ta, et hdaohtudesse sattudes on Edward alati temaga
seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes raudteevedudes. Mõlemat tüüpi konteinerite kõrgus ja laius on ühesugune 8 × 8 jalga (2,44 × 2,44 m). Konteinerite mtmeid pole kogu maailmas standardiseeritud, ISO 20- ja 40-jalaste konteinerite kõrval on kasutusel USA 24-, 27-, 35- ja 45-jalased konteinerid. ISO konteinerite mtmeid ja mahtuvus on esitatud tabelis. Tüüp Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Põhjapindala, m2 Ruumala, m3 1A 12,00 2,30 2,4 27,6 66,2 1B 9,0 2,3 2,4 20,6 49,4
piirseisunditele eri arvutusolukordade ja koormusjuhtude jaoks; · tõestamises, et juhul, kui koormuste arvutussuurused, materjalide omadused ja konstruktsiooni geomeetrilised mõõtmed jäävad arvutus- mudelites etteantud piiridesse, piirseisundeid ei ületata. (2) Nõuete täitmise tõestamise põhimõtted ja rakendusreeglid on toodud EPN-ENV 1.1 9. peatükis. (3) Peatükkides 4...7 käsitletakse vastavalt koormusi, materjalide omadusi, geomeetrilisi mtmeid ja arvutusmudeleid. 4. KOORMUSED JA KESKKONNA MÕJUD 4.1. Määratlused ja phimtteline liigitus (1) Koormusteks (F) võivad olla: · otsesed koormused so. konstruktsioonile otseselt mõjuvad jõud; · kaudsed koormused so. sunddeformatsioonid - näiteks temperatuuri mõjud, tugede vajumised jms.. Kaudseid koormusi nimetatakse ka mõjuriteks. (2) Koormusi liigitatakse järgmiselt: (i) nende ajalise muutumise seisukohalt: