1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste käigus sattus venemaale mitmeid kunstnikke. 1943
Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970. aastateni esil liigikeskse ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, mtiivide või ülesehituse , seesmiste skeemide) levik-> selle ajel olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt Jõulukuusk- esimest korda riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval. 1970- aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis. Tekivad küsimused: mis on ühiskond, kuidas toimub kommunikatsioon, mis on selle kõige tähendus