sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis. Svaasimaa on kungriik ja selle praeguseks kuningaks on Mswati III, kes asus troonile 1986 peale kuningas Sobhuza surma. Kuigi kunga troon on suures osas vaid sümboolseks muutunud, määrab kuningas siiski riigi peaministri ja väikse grupi saadikuid parlamenti. 2001 aastal määras Mswati III komitee, uue põhiseaduse kavandamiseks. See avalikustati mais 2003 ja novembris 2004. Need kannatasid inimõiguste organisatsioonilt ja kodanike ühendustelt palju kriitikat. 2005 a põhiseadus jõustus, kuigi põhiseaduse reformi üle diskuteerimine jätkus
Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk
maisi, suhkruroogu ja tubakat. Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi. Svaasimaa Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas kliima sooja sademeterohke suve ja külma kuiva talvega. Algselt puudeta alal kasvavad nüüd suured piinia- ja eukalüptiistandused, kuna metsatööstus on majanduse oluline osa. Keskveldil
annaabi.ee 
