I maailmasõda Kokkuvõte
sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik
jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi,
koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu.
Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavju reservi ning
inglaste ja prantslaste olukord oli samavrne. Vaid ameeriklased visid
koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa
vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2]
21. mrtsist 17. juulini tegi Saksa vgi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli
suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud
strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus
kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes
gripi tttu rivist vlja ligi pool miljonit kurnatut ja nlgivat meest.
Luna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tttu suri
maailmas ligi 25 miljonit inimest. Ameeriklased tid aga suveperioodil