Kõnekeel
teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna.
Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist,
vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni.
Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks
Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes
kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles
muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei
pruugi seda mnikord ise mrgatagi.
Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie
emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles
slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste
keelekasutusest.
Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud
slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes.
Konkreetsemalt vib slngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon
kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on
annaabi.ee 
