Pagulaskirjandus
seotud rahvuslike tunnetega
G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu
,,Esivanemate hauad"
Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid
luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised
luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel.
Kalju Lepik (1920-1999)
Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 enamik luuletused on mreliku, terava meeleoluga.
Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest.
Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid.
Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949.
Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid
ka filosoofilisus.
1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate
annaabi.ee 
