Platoni poliitiline õpetus
alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise
nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa
hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest.
iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka
traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud
Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni
mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on
sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline
viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide
vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase
erinevuse eeldusest.
Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma:
suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas
hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu
annaabi.ee 
