Muistsed eestlased
jämeda mad välja paistaksid.
Võru maa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloo mulikke jooni. Meeste
püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki
kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga.
Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud
käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured.
ELAMUD
Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast
osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka
laastukatused