Eesti 1920ndatel
10. Raha reform Eestis
1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei
tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti
Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks
kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, mis
kinnitati 1920. aasta juunis.
2) Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu
mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse
rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud.
3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt valitses veel revolutsiooniline
vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete
veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene
põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne. Rõõgi kõrgeimaks
annaabi.ee 
