Üldise taimekasvatuse kogu materjal
Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas).
Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill.
Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad.
Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum,
roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi,
Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru"
aadressil
http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf
VILJAVAHELDUS
Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on
kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne
seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus.
Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad?
Mullaväsimuse peamised põhjused on:
· üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest