"mpinjonigaa" - 1 õppematerjal

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

Esimestele sü mpto mitele võib järgneda rahune mine v õi näiline parane mine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsuse organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb sur m. Mida pike m on peiteaeg ja seenes öö misele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahe mik , seda raske maks ja ohtlikumaks kujuneb m ürgitus. Roheline kärbseseen A manita phalloides. Valge kärbseseen ­ A manita virosa aetakse tihti se ga mini s öödava Aassa mpinjonigaA garicus arvensis. sisaldavad närvi mürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, m e elepete (hallutsinoge enid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga poh m ell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hinga mine ja südametalitlus kõvasti kiirenevad tekivad süda m e rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen ­ A manita m uscaria Panter kärbseseen A manita pantherina