Lääne-Virumaa
Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt
soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid
(Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6]
Pealiskord
Mis on pealiskord
Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali,
millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel
ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid.
Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini
4
Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore
platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud.