Juba see oli ebatavaline, et ta kirjutas oma loomingud ilma mustandita. Tal oli võimas kuulmine ja ettekujutlus kuidas filmis näidati et ta mängib oma palad peas läbi. Kõige rohkem jäi mul meelde reekvium Lacrimosa. Miks? Aga arvatavasti sellepärast, et sel hetkel valdas mind täielik kurbus. Juba ette kujutusest et inimene peab kirjutama oma surma jaoks. Jubeda tunde tekitas see, et kuidas teda maeti. Minu jaoks oli see uus teadmine et matmine niimoodi käis. Kahjuks olid Mozardil palju probleeme. Suhted isaga tal polnud korras. Kui ühtäkki isa suri hakkas ta tõsiselt palju jooma. Ei väärtustanud oma naist ja last. Mattis end tööga ja lasi raha kergelt läbi sõrmede. Ta haigestus tugevasti Raha nappus ja viinahäda tekitasid peres palju probleeme. Kui aga joomine suurenes ja ta tegi aina tööd, lahkusid naine ja ta poeg. Mozartist oli tõsiselt kahju, sest palju kasutasid teda ainult ära ja tõelisi sõpru tal polnud...
Beethoveni hilist loomingut on tervikuna nimetatud romantiliseks, kuigi vormi osas jäi ta truuks klassikalistele tasakaalustatud struktuuridele. 19.sajandi muusikas eksisteerisid kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika Uuendused Vormiline mõtlemine jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustati. Haydnil ja Mozardil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke. Seetõttu pikenesid ka meloodiad, mis tundusid oma arendustes lõputud. Tung piirangutest kammitsemata väljenduse poole tõi kaasa klassikaliste vormiskeemide vaba tõlgendamise, mis oli eelkätt muusikalise idee teenistuses. Näiteks Schuberti ,,Lõpetamata sümfoonias" on tavapärase 4 osa asemel vaid 2, Beethoven aga lisas oma 9
annaabi.ee 
