Usutakse, et inimühiskonnast isoleeritud inimesel ei ole võimalik kultuuri omandada, sest inimese kultuurilised omadused antakse talle ju selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Kuigi veel eelmisel sajandil usuti selle võimalikkusesse. Ka mina arvan, et inimene võib mingisuguse kultuuri omandada, olenemata, kas ta viibib inimühiskonnas või mitte. Inimesel tekib ju oma kultuur, või võtab kasvõi eeskuju loomadelt ja looduselt (Tarzan, Mowgly). Mina arvan, et iga tsiviliseeritud inimene omab mingisugust kultuuri. Aga see ei pea olema mingi kindel kultuur. Näiteks, kui inimene on sündinud ja kasvanud Eestis, ei pea ta ilmtingimata Eesti kultuuri tavadest kinni pidama, kuigi see harilikult nii ikka on. Kultuur ongi see, mis teeb inimesest inimese (tsiviliseeritud inimese vähemalt), mis eristab inimest loomast. Kultuur on areng ja järelikult inimene ilma kultuurita ka ei arene just palju. Inimene ilma kultuurita ei ole täielik
Või siis ütleb, et ,,Isa tulis", andes teada, et on selgeks saanud sagedase mineviku kolmandat pööret väljendava lõpu s. Mõne aja möödudes laos selliseid vigu enam ei tee. 17. Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Sõna tähendus võib olla suure inimese omast laiem ( laps ütleb issi kõigi meessoost isikute kohta) või kitsam (laps ütleb issi ainult oma isa kohta) 18. Kas reaalses elus oleks huntide juures kasvanud Mowgly õppinud kõnelema, sattudes inimeste juurde 18 aastaselt? Eric Lenneberg kriitiline periood keele omandamises. Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng
annaabi.ee 
