Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
François Truffaut’ 1959. aasta „400 lööki“ (originaalselt „Les quatre cents coups“) on
kahtlemata üks neid filme, mis kerkib esimeste seas esile, kui algatatakse vestlust
Prantsuse uue laine üle. Põhimõtteliselt tõi just see teos liikumisele maailmakuulsuse ja
tegi vastuolulisest kriitikust rahvusvaheliselt tuntud filmitegija, pärast seda, kui
Cannes’i filmifestivalilt tuldi tagasi muu hulgas ka parima režissööri tiitliga. Kirjutatuna
Truffaut’ ja Marcel Moussy poolt, on tegevustik suures osas autobiograafiline, toetudes
Truffaut’ poolt teismelise eas üleelatule. Lisaks autorile oli produtsendi rollis ka
Georges Charlot.
Lugu räägib 14-aastasest poisist Antoine Doinelist (Jean-Pierre Léaud), kes on
samasugune puberteedieas marakratt nagu paljud tema klassikaaslasedki, kuid jääb oma
lollustega vahele ja satub õpetaja musta nimekirja. Elades kitsas Pariisi korteris koos
annaabi.ee 
