MAROKO Riik
näiteks salvei, rosmariin, oleander.
Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid
pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad.
Pruunmullad,
huumuse
horisont
suhteliselt paks.
Küllaltki viljakad
mullad.
Veekogud
Kogu Maroko pindalast on vee all vaid 250 km².
Püsiva vooluga jõgesid on vähe, kuna paljud kuivavad suve jooksul ära.
Suuremad jõed on Ummer-Rbia, mille pikkuseks on 557 km, Sebu, pikkusega
458 km ning Moulouya 520 km.
Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis
on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna
on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude
olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates.
Kalandus
Maroko on maailma suurim sardiinikonservide
tootja.
Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad:
sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest.
annaabi.ee 
