V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
mida nüüd sulle neitsi Maria imekombel saadab tasuks selle eest, et oled tema auks
moralitee loonud mitmesuguste tseremooniatega, kui nad aga ei põgenenud, siis panid nad
õlekoti põlema ja siis on see just too ihaldatav lõke, mida sa nii vajad, et head meelt tunda,
ennast kuivatada ja soojendada. Mõlemal juhul, olgu siis tegemist lõkke või asemega,
on õlekott ikkagi taeva kingitus. Võib-olla laskis püha neitsi Maria Mauconseil' tänava
nurgal Eustache Mouboni just selleks ära surra. Teed rumalust, kui selle eest põgened, mida
otsid. Oled lihtsalt tobu!»
4
1
Ta pöördus ümber. Hoides nina vastu tuult ning teritades kõrvu püüdis ta ringi vaadates
leida õnnetoovat õlekotti. Kuid asjata. Ta eksles majamürakate vahei, umbtänavates ja
teeristmeil, kõhkles ja kahtles alalõpmata ning eksis viimaks lõplikult pimedate tänavate
rägas hullemini kui Tournelle'i lossi labürindis. Lõpuks kaotas ta kannatuse ja hüüdis uhkelt:
annaabi.ee 
