Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
(Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus
auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (Masing, 2001).
Nahkhiirte talvitumist on Eestis uuritud pikka aega. Esimene uurimisperiood Eestis
jääb aastate vahemikku 1777- 1945. Kuna kõiki nahkhiirte talvituspaiku ei ole
kindlaks tehtud, on nende talvitumise uurimine päris keeruline (Masing, 2001).
1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)
Tiigilendlane (Motys dasycneme) on keskmise suuruse ja tiheda pika karvaga,
seljapoole pealt pruunikas või kahvatu- hallikaspruun ja siidja läikega. Alapoolel on
karv kohati valkjas- kuni kollakas hall (Lisa 3, Foto 1). Üleminek kõhu poolelt seljale
on järsk ja silmatorkav (MacDonald, Barrett, 2002). Tiivad on antud liigil pikad ja
laiad, käpad suured ja pikkade harjaskarvadega (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade
siruulatus on tiigilendlasel vahemikus 280-300 mm, küünarvarre pikkus 43-50 mm ja
annaabi.ee 
