RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
Rütmi läbielamine on oma olemuselt aktiivne protsess, st. pole võimalik rütmi ainult kuulda, vaid
inimene peab rütmi ise kaasa tegema, sellele kaasa elama. Rütmiline külg organiseerib
inimpsüühikat, tekitades soovi vahetult kaasa elada (Päts, 1989:18)
Rütmitunde aluseks on motoorsus, s.o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise
tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist
rütmi saab tajuda ja reprodutseerida motoorsusele toetuva vahetu kaasaelamise alusel. Kui lapsed
suudavad koos hoida meetrumit (rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine.
Muusikas esineb põhimõtteliselt kaks meetrumi liiki: kaheosaline ja kolmeosaline. Kaheosalises
meetrumis vahelduvad rõhuline ja rõhutu osa. Meetrum määrab kindlaks ühe löögi pikkuse),
määrata tempot ja eristada erinevaid rütmikombinatsioone (rütm on mitmesuguste helivältuste
korrastatud järgnevus