Põhjus võib ollagi see,et teda tunnevad vähesed,samas kui mujal maailmas tunned noormeest,mõni miljon inimest.just globaalne tuntus ongi teinud tänu Kuusele ja mõningatele teistele motomeestele Eestist arvestatava profikrossivõistlusi korraldava riigi. Väiksemad külad,alevikud,piirkonnad,kus on sobiv maastik krossivõistluste korraldamiseks,saavad ennast sellel viisil nii-öelda maailmakaardile viia.Viia läbi kasvõi üks üritus,millest võtavad osa maailma kuulsaimad motomehed ja selelst hetkest teab väikest Eesti piirkonda,suurem osa maialmast.Näiteks iga- aastastel Sakus toimuvatel kestvussõitudel on alati kohal olnud oma ala tehijad üle terve ilma ja igaüks neist räägib oma kogemustest meie riigis ka teistele ja nii tekib ühe rohkem inimesi,kellel on huvi meie riigi vastu.Miks peaksid tavalised külaelanikud investeerima krossiradade rajamisse?Peamine eesmärk võiks neil olla tahe ennast maailmas nähtavaks teha ja oma kodumaale kuulsust tuua.
veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika probleemide tagajärjel kukkumisest. Eesti motospordi areng algas kohe peale teise maailmasõja lõppu. Tallinna motomehed otsisid siis oma peidetud mootorrattad välja. Kuna enamus võidusõidumasinaid olid sõjamöllus hävinud, siis tuli neid restaureerida. 1945. aastal 24. juunil peeti juba esimesed võistlused kiirenduses ja seda 1 km distantsil. Kuu aega hiljem korraldati võistlusi juba Tallinna hipodroomil ning sama aasta sügisel osalesid Eesti sõitjad Moskvas esimestel üleliidulistel võistlustel. Järgnevad aastad
annaabi.ee 
