Kõik eetikast
3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud.
- rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria
väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi
määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised
teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid.
Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest
väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt
tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks.
Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks.
Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka
teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid
annaabi.ee 
