psüühiliste või käitumuslike raskustega laps
allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele.
Hälbiva käitumise kujunemisel on olulise kohal ka lapse pedagoogilis - kasvatuslik
hooletussejätmine, s.t õpilase tagasihoidlikumaid tunnetustegevuse võimeid ja tema kiiremat
väsimist ei panda tähele, ta ei saa õigeaegset õpiabi, mistõttupidev ebaedu tunne kombineerub
tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega
olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui
halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse.
Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise
probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks
mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel. Õpilane võib
vajada ka logopeedilist abi.