Juhtimise alused
organisatsioon ka kujundada.57
2.4.2. Juhtimise neoklassikalised teooriad58
Juhtimise neoklassikaline teooria hakkas arenema 1920-ndatel aastatel ning selle tunnustatuimateks
esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Folett, Elton Mayo jt. Sellele tuginedes loodi hiljem
motivatsiooniteooria, mille rajajateks olid Abraham Maslow, Douglas McGregor jt.
Esimesi loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks, motivatsiooniteoreetikuid aga
inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks, mille areng sai täishoo sisse alles 1950-1960-ndatel
aastatel. Oma seisukohti ja ideesid esitavad neoklassikud kirjeldavate järeldustena, mitte aga käskivate
ettekirjutistena.
Neoklassikud tuginesid oma teoreetilistes käsitlustes ühel poolt juhtimise klassikalistele teooriatele ja teiselt
poolt industriaalpsühholoogiale, mille rajajaks loetakse Hugo Münsterbergi. Olulise panuse andis nimetatud