Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
(Hitchman & McNett, 2008). Sellest ajendatuna ei kasutatud tihti ka keerulisi
valgustusskeeme ning võeti materjal linti naturaalsetes tingimustes. Laialt levinud
komme oli ka eirata struktrureeritud aktide reegleid narratiivis, mistõttu filmide tempo
on läbivalt kõikuv ning võib puududa põhjuste ja tagajärgede seos karakterite
motivatsioonides. „Hiroshima mon amour“ on heaks näiteks ka sellest, kuidas lineaarne
loojutustus, mis oli kvaliteedi traditsiooni tunnuseks, on pea peale pööratud. Kõik see
ning lisaks amatööride või vähem tuntud nägude kasutamine rollides ja katkendlik
montaaž pahandas vanakooli professionaalsete standardite pooldajaid, kes pidasid uut
lainet filmikunstis mitte sammuks edasi, vaid vastupidi.
2.2 Ühtsus
Nagu paljudes teistes filmialastes liikumistes, nii võib ka Prantsuse uue laine juures