LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
Kandes endas õnne,
kodurahu, jõukuse ja heaolu sümboolikat, said need maarahva seas populaarseks. Näiteks
Kesk- ja Lõuna-Eesti jõukamates piirkondades levisid laialt tihedad villased tuniistehnikas
heegelribadest või ruutudest dekoratiivsed vaibad, mille kontrasttoonis vöötidel (ruutudel)
vahelduvad sisseheegeldatud väätmotiivid (ka mummud, jooksev ruudustik) rist- ja
madalpistes eredavärvisliste lilltikanditega. Ühevärvilise taustaga vaipadel kulgevad
motiiviread sageli vöötidena. Omamoodi rikkalikku pinda liigendava, raamiva või
otskompositsioonis ristpistetikandiga kaetud vaipu võime leida eriti rohkesti Põhja-
Viljandimaal, palju ka kogu Kesk- ja Lõuna-Eestis. Ka plüüstehnikas juugendmustriga vaibad
näivad olevat kodunenud just Kesk-Eestis ja jällegi Viljandimaal.
Etniline külg määrabki mitte ainult iga maa kunstikultuuri minevikuväärtused, vaid ka
annaabi.ee 
